
Kuidas Eesti tänavatantsupioneer Joel Juht koos sõpradega lõi 15 aastaga Eesti suurima tänavatantsulaagrite võrgustiku.
Laagri algus oli uskumatu, sest tegelikkuses ei osatud mõeldagi, et kellelegi võiks selline tegemine korda minna. Eesti tänavatantsupioneer Joel Juht alustas ametlike tänavatantsutreeningutega 2003. aastal vanas Marati majas, kus laagriideest tuli rääkima talle sõbranna Õnne, kes soovitas proovida korraldada ka esimest tänavatantsulaagrit.
Selle peale sai pisut mõeldud ning kuidagi sai ideest reaalsus.
Joel teadis, et algus saab olema keeruline, kuna puudus igasugune vastav teadmine ja kogemus, kuid ta mäletab, et esimene tänavatantsulaager sai edukalt tehtud tänu toredatele inimestele!
Laager leidis esimest korda aset Võsu linnas, ühes mere ääres asuvas vanas majas, kus oli kohal 29 inimest. Päevaseid tänavatantsutreeninguid viidi läbi ööklubis 7 TAEVAS ning muid toredaid tegevusi rannas, otse mere ääres.
„Mõtlesin välja erinevaid põnevaid tegevusi ning valmistasin noortele koos abilistega ka kolm korda päevas süüa, millest räägitakse tänase päevani, kuna toit oli tõeliselt maitsev! Järgnenud aastal oli meid laagris juba umbes 200 inimest, mille tulemusel pidime vahetama laagri toimumiskohta ja planeerima oma tegemisi teisiti." — Joel Juht
Uueks laagrikohaks sai Ida-Virumaal olev Kauksi puhkeküla, kust kõige eredamalt on kindlasti meeles rannas toimunud trennid. Liiva sees tantsiti nii, et vahepeal pidi jalgupidi lausa vette minema, kuna lihtsalt puudus korralik tantsuplats või ruum, kuhu oleksid kõik ära mahtunud.
Päikeselises rannas mängis mõnus R&B muusika, inimesed päevitasid, tantsisid, mängisid ja Kauksis sündis ka legendaarne traditsioon, kus küünlavalgusel ja kinniseotud silmadega läbiti laagrirituaal — tantsijate ristimine.
Laager aina kasvas ning teiselt poolt maakera hakati kohale tooma ülemaailmseid tänavatantsulegende. Esimesed kõrgelt austatud tänavatantsumaailma staarkülalised olid Greg Campbellock Jr ja Slick Dogg. Sel hetkel ei tajunud ka laagris osalejad, kui suurte tantsulegendidega tegemist on ega sellise võimaluse suurust.
Camp of Hip-Hop oli algselt kinnine laager, kuhu kõik ei saanud tulla ega olnud see veel ka rahvusvahelise haardega. Laagri kinnisena hoidmisega sooviti hoiduda ka liigsest kommertsist:
„Tahtsin, et teave, mida tõin Eestisse teiselt poolt maakera, jõuaks esimesena ikka oma inimesteni, kes tegelikkuses võiksid Eestis tänavatantsukultuuri edendada." — Joel Juht
Aastate jooksul tekkis aga üha rohkem huvilisi ja osalejaid, mis viis järgmise etapini — laager muutus rahvusvaheliseks.
Enamus inimesi arvavad, et see on tantsulaager, kuid tegelikkuses on tegemist ühe ääretult kihvti sündmusega, kuhu tulevad kokku lahedad inimesed, kes teevad midagi meeldejäävat ja uut!
Praegu toimuvad kõik suvelaagrid Liipa Talus, Saha külas, Jõelähtme vallas — vaid 25 minutit Tallinnast. Talu on kõik, mida laagril vaja: päris tantsupõrandad, magamiskohad, oma toitlustus, looduskaunis ümbrus.
Igal aastal jõuab läbi laagrite üle 700 osaleja. Kogu vilistlasruum on tänaseks 4000+. Õpetajaid on toodud 25+ erinevast riigist.
Camp of Hip-Hop on rohkem kui laager. See on kogukond, kuhu paljud lapsed tulevad teismelisena ja tagasi tulevad noortepealikuna 10 aastat hiljem. See on koht, kus tantsutakse — aga eelkõige kasvatakse koos.